Rahvaarv: 11 306 183 inimest

Pindala: 131 957 000 km²

Pealinn: Ateena

Geograafia: Kreeka asub Euroopa lõunaosas Vahemere ääres. Piirneb põhjast Bulgaaria, Albaania ja Makedooniaga. Egeuse meri eraldab Kreekat Türgist. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit.  Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik.

Riigikord:  Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon.

Keel: Ametlikuks keeleks on kreeka keel. Kreeka keel on üks indoeuroopa keelkonna keeli, eraldiseisvana (nagu ka albaania ja armeenia keel) ei kuulu kreeka keel ühtegi keelerühma. Suvituspiirkondades ja suuremates linnades oskavad teenindajad inglise või prantsuse keelt. Ateenas ka vene keelt. Väiksemates paikades ja maapiirkondades tuleb kreeka- või kehakeelega hakkama saada. Kreeklaste sõbralikkus ja suhtlemisvalmidus aitavad alati hakkama saada.

Usk: 98 % rahvastikust on õigeusklikud. Ülejäänud on katoliiklased ja moslemid.

Köök: Nagu enamikus Lõuna-Euroopa maades, on ka Kreeka hommikusöök tagasihoidlik. See koosneb kohvist, teest, leivast, võist, džemmist või meest ning vahel ka pirukatest. Ent õhtusöök on rikkalik. Kreeka söögikohtadest leiab tüüpilisi rahvusroogi, nagu stiffado – guljašš sibulaga, arni psito – grillitud lambaliha, pastitsio – pastatoidud jpt.

KARISMAATILINE KREETA

Kreeta on mitmes mõttes kõige-kõige-kõige: see on kõige rikkama ajalooga Kreeka saar, kõige suurem Kreeka saar ja kõige populaarsem Kreeka saar puhkusekohana. Kreeta saarega on seotud paljud Vana-Kreeka müüdid ja legendid, mis on ajalooga nii tihedalt läbi põimunud, et tõde ja väljamõeldist on juba raske eristada. Kreeta on Zeusi sünnimaa, sellel saarel lõi kuningas Minos oma võimsa impeeriumi, siin elas ja lõi oma kuulsad meistritööd Daidalos, mõned uurijad on pidanud Kreetat isegi kuulsa Atlantise jäänukiks.

Saarel on säilmeid Minose kultuurist, monumente Türgi ja Veneetsia ajastust ja enam kui 600 Bütsantsi kirikut. Egiptuse- ja idamõjuline Minose pronksiaja kultuur oli siin haripunktis umbes 1500 aastat eKr, vahetult enne Santorini hävitavat vulkaanipurset, kreeklaste hilisema saarele tungimisega ja vallutustega hävis Minose kultuur, aastal 67 eKr liideti Kreeta Rooma impeeriumiga.

Bütsantsi võimu ajal asusid saarele slaavlased, armeenlased ja Anatoolia kreeklased, pärast neljandat ristisõda 1204.a valitsesid saart veneetslased, tekkis elujõuline Kreeta-Veneetsia kultuur, millest annavad põgusa mulje El Grecona tuntud kreeka kunstniku Domenikos Theotokopulose tööd. Osmanite impeerium vallutas aastal 1522, pärast 22 aastat kestnud piiramist pealinna Iraklioni, türklaste vastased ülestõusud toimusid saarel aastail 1770, 1821 ja 1896. Kreekaga liideti saar aastal 1913.

Kreetat iseloomustab lisaks dramaatilisele ajaloole ka dramaatiline, majesteetlik loodus. Pika ja kitsa saare jagab kaheks ida-lääne suunaline Lefka Ori mäestik, põhjarannik on Kreeta kuurortparadiis, lõunarannik seevastu märksa vähem välja arendatud ja rahulikum. Kreeta kõrged mäed ulatuvad lõunas kohati mereni välja ja tänini puudub piki lõunarannikut kulgev ja selseid külasid ühendav tee. Leidub külasid, kuhu ka praegu pääseb vaid meritsi. Lõunarannikule sõitmine on päeva nõudev ettevõtmine – lõunasse viivad kitsad mägiteed kulgevad lõppematute serpentiinidena järskudel mäenõlvadel ja tegelikud vahemaad on seetõttu kordi pikemad. See teeb omapäraseks rendiautoga saarel tiirutamise – pea võimatu on teha ringreisi, pigem tuleb ette võtta mitmeid üksikuid väljasõite.

Mägiteed on kitsad, käänulised ja kõhu alt õõnsaks võtvad – kohalikud kihutavad neil surmapõlglikult ja lehvitavad süüdimatult teie sõidurajal teile kurvis vastu sõites. Mitte kõigil neil ei ole hästi läinud, tillukeses mälestuskabelid teeservadel märgivad kohti, kus mõne kohaliku Nikose või Panose sõiduoskus on teeoludele alla jäänud. Kui sõit lõunarannikule võhmale võtab ja kosutust nõuab, saab üürida mõnest võõrastemajast soodsa hinnaga romantilise toa ja veeta unustamatu õhtu rahus ja vaikuses.

Ida-Kreeta on saare kõige kuivem osa, siin kasvatatakse mõnevõrra oliive, Thripti mäestiku alad (kõrgeim tipp 1500 m) on metsikud ja väheasustatud. Piirkonna kuurortpiirkonnaks on Mirambello laht ja Agios Nikolaos, ülejäänud alad on hotelli-ja kinnisvaraarendajate tegevusest esialgu veel puutumata.

Kesk-Kreeta on kõige enam ohverdanud puhkuseturismile – kogu rannik on täis uusi kuurorte, mis ajalooliste kalurikülade ilme tundmatuseni ära muutnud on. Pool kogu saare hotellide voodikohtadest asub just siin. Siina asub ka saare pealinn ja tähtsaim tööstuskeskus Iraklion, mille lennujaama kaudu saabub saarele lõviosa päikese-kummardajaid. Mägistel nõlvadel kasvatatakse viinamarju, viljakas Messara tasandik Kesk-Kreeta lõunaosas on oluline põllumajanduskeskus.

Lääne-Kreeta on saare kõige rohelisem ja mägisem regioon, kuurordid on rajatud mägede ja mere vahele jäävatele romantilistele tasandikele. Lõunas ulatuvad mäed kohati mereni, siin on kõrged kaljurannad, mida lõhestavad maalilised kurud. Neis kuulsaim on Euroopa pikim kuru Samaaria, mis tasub kindlasti külastamist. Lääne-Kreetal on saare kauneimad rannad, piirkonnas kasvatatakse oliive ja tsitrusvilju.

Iraklion

Kreeta pealinn Iraklion on suuruselt viies linn Kreekas. Iraklion on kaunis sadamalinn, mille kaide ääres seisavad ankrus nii moodsad parvlaevad kui ka kaluripaadid. Iraklionis on omavahel põimunud soliidne jalugu ja kaasaegne tänapäev. Linn koosnebki kahest osast: tänapäevaste kaubanduskeskuste ja rohkete haljasaladega uuslinnast ning huvitava arhitektuuri, veneetsia purskkaevude, turgude ja litsaste tänavakestega vanalinnast, mille säilinud müürijupid viivad vanas sadamas asuva bastionini. Veneetsia sadamat kaitseb 16.sajandist pärinev linnus, mille esiküljel on kaunis Püha Markuse lõvi. Linna südames, Vabaduse platsil asub Iraklioni arheoloogiamuuseum, mille muljetavaldava väljapaneku hulgas on palju ainulaadseid üleilmse tähtsusega arheoloogialeide neoliitikumist Rooma impeeriumi epohhini.

Iraklioni külje all asuvad Minose-kultuuri aegsed Knossose palee võimsad varemed. Knossos oli 4000 aasta eest tekkinud ja kogu Euroopa tsivilisatsiooni hälliks saanud Minose riigi pealinn. Ammustel aegadel oli labürindina ehitatud paleel viis korrust ja ligikaudu 1400 freskodega kaunistatud ruumi, samuti olla just siin elanud legendi järgi mütoloogiline olend, poolinimene – poolhärg Minotaurus. Inglise arheoloog sir Arthur Evans alustas siin aastal 1900 väljakaevamisi ja hetkel on huvilistel võimalus näha lisaks väljakaevatule ka tema tehtud rekonstruktsioone. Evansi teooriate üle vaieldi tema kaasajal palju, kuid ometi kaevas ta välja tõeliselt muljetavaldava paleekompleksi suure siseõue, võimsate treppide, delfiine kujutavate seinamaalingute, kuninglike eluruumide ja troonisaaliga.

Hersonissos ja selle eeslinn Anissaras

Hersonissos on Iraklionist 26 km ida pool asuv populaarne kuurort. Hersonissose keskuseks on sadam, mille ümber on koondunud arvukalt restorane, baare ja ööklubisid. Kuurort on kuulus aktiivse ööelu poolest ning seetõttu armastatud eelkõige nooremate inimeste hulgas. Hersonissose liivarandadel pakutakse mitmeid võimalusi erinevate veespordialade harrastamiseks. Kuurordi lähinaabruses asuvad külad Piskopiano, Koutouloufari ja Vana Hersonissos pakuvad perepuhkuseks sobivat rahulikumat õhkkonda ja autentset Kreeka külahõngu. Hersonissosest on mugav bussiühendus Iraklioni, Agios Nikolaose ja teiste saare piirkondadega. Kuurordis on olemas ka veepark. Anissaras on vaiksema atmosfääriga väikelinn ja asub umbes kaks kilomeetrit Hersonissosest lääne pool. Piki Anissarase rannajoont paikneb arvukalt nelja- ja viietärnihotelle ning kreeka taverne. Anissaras sobib hästi lastega peredele.

Malia

Malia asub 34 km Iraklionist ida pool. Ka see kuurort on populaarne põhiliselt noorte hulgas, kes oma puhkuselt ootavad eelkõige rannamõnusid ja aktiivset ööelu. Selle „lõbustuste Mekaks” nimetatava linna ööelu keskuseks on randa suunduv pikk peatänav, mida ääristavad arvukad baarid, restoranid ja ööklubid. Malias asuvad samuti saare ühed kauneimad liivarannad, kus on võimalik tegeleda erinevate veespordialadega. Linna idaosas on säilinud Minose-aegse palee varemed. Siit leidsid arheoloogid Minose mesilasekujutise, mis on saanud omamoodi Kreeta sümboliks. Veidi sisemaa poole jäävas vanas Malias leiate aga rahulikuma õhustiku ja mõnusaid traditsioonilisi kreeka taverne.

Milatos

Milatose külake asub Maliast mõni kilomeeter ida pool, kaugus Agios Nikolaosest ligi 30 km ja rannast 1 km. Liivast rannariba on vaid Milatose kalasadama läheduses, kus paiknevad ka hubased kalatavernid, enamus ranna-alast on kaljune. Külake ise oma väikeste tavernikeste ning kohvibaaridega on maaliline ja rahuliku õhustikuga. Avastamisrõõmu turistile pakub Milatose koobas ning selle lähistelt avanev kaunis vaade Milatose lahele.

Stalida (Stalis)

Stalida, umbes tuhande püsielanikuga väike kuurort, asub Iraklionist 30 km idas. Veidi vaiksema õhkkonnaga külake asub pulbitseva elurütmi ja kireva ööeluga Malia ja Hersonissose vahel, jäädes mõlemast kuurordist umbes kahe kilomeetri kaugusele. Stalidas on palju hotelle, baare, restorane ja kauplusi, küla piki mereranda kulgev kaubandustänav ulatub kuni Maliani. Stalida kitsal kuid kaunil ja pikal liivarannal asub mitmeid veespordikeskusi, selles piirkonnas on ka kiviseid rannalõike, mis sobivad hästi toru-ujumiseks. Lähedalasuvaid mägedes on mitu traditsioonilist Kreeta küla: Mohos, Krassi, Kera.

Analipsi

Analipsi on Hersonissose külje all asuv väike puhkeküla 20 km Iraklionist idas. Kärarikka Hersonissosega võrreldes on Analipsi nagu teine maailm – oluliselt vaiksem ja kodusem. Nii ranna ääres kui ka väikses külakeskuses asuvad hotellid, tavernid ning poekesed. Analipsi ühes suures (sinilipurand!) ja kahes väikeses liivarannas on enamasti olemas lamamistoolid ja päikesevarjud, kohati on ka kiviseid rannalõike.

Ammoudara

Ammoudara (palju liiva kr.k.) on Iraklionist kuus kilomeetrit lääne poole jääv kuurort. Siin on olemas kõik vajalik mõnusaks puhkuseks – rannad, hotellid, tavernid. See küla on peamiselt turistide jaoks, kohalikke elanikke on üsna vähe. Ühiskondliku transpordiga on siit lihtne pääseda Iraklioni tutvumaks vaatamisväärsustega või tegemaks sisseoste. Ammoudara lähistel asetsevad imearmsad viinamarjaistandustest ümbritsetud Ano Kalessia ja Kato Kalessia külad, viimases asub 14.sajandist pärit Jumalaema (Panagija) kirik.

Agia Pelagia

See väike puhkeküla paikneb 18 kilomeetrit Iraklionist läänes. Viimase kolmekümne aasta jooksul on siia rajatud arvukalt suuremaid ja väiksemaid hotelle, küla kitsas liivane rannaäär on tihedalt täis pikitud taverne, baare ja kauplusi. Agia Pelagija ööelu pole väga elav, suurte ööklubide asemel pakuvad head ajaveetmisvõimalust väikesed ja hubased baarid ning kohvikud.

Agios Nikolaos

Agios Nikolaos on Lassithi prefektuuri keskus ja Kreeta suuruselt neljas linn elanike arvuga 8500. Suviti kasvab linna elanike arv 30 000-ni. Iraklionist 66 km ida pool, kauni Mirabello lahe kaldal asuv linnake on mõnus ja hubane, kus kõik vajalik asub käe-jala juures. Agios Nikolaose pärliks on maaliline Voulismeni järv, mis legendi järgi olevat põhjatu ning milles olevat kümmelnud kreeka jumalannad Athena ja Artemis. Õhtusel ajal tõmbab maaliline järv turiste magnetina järve ümber asuvatesse arvukatesse restoranidesse nautima kohalikku kööki ja veini. Agios Nikolaoses asub mitu suuremat ja

väiksemat randa, kus pakutakse erinevaid rannaspordivõimalusi, selle piirkonna hotellidel ei ole reeglina oma randu. Hersonissose ja Maliaga võrreldes on Agios Nikolaos tagasihoidlikuma ööeluga, siiski leidub ka siin mitmeid ööklubisid ning baare, kus pidutsetakse varaste hommikutundideni. Agios Nikolaosest korraldatakse päevaseid väljasõite lähedalasuvale Spinalonga saarele, kus asuvad 1579.aastal ehitatud veneetsia kindluse varemed.

Elounda

Elounda on endisest vaiksest kalurikülast väljakasvanud väike ja kaunis kuurort, mis asub Elounda lahe kaldal 10 km kaugusel Agios Nikolaosest. Kuurordis on kenad puhtad liivarannad, arvukalt kõrgetasemelisi hotelle ning erinevatele maitsetele vastavaid ja erineva hinnatasemega söögikohti. Elounda vahetus läheduses asub Spinalonga saar. Kuurordi rannikualal, allpool merepinda asuvad kunagise antiiklinna Ouluse varemed.

Rethymnon

Rethymnon, Kreeta suuruselt kolmas linn ja saare üks populaarsemaid kuurorte, asub saare põhjarannikul pealinna Iraklioni ja saare suuruselt teise linna Hania vahel. Rethymnonist ida pool laiub Kreeta suurim, 12 km pikkune liivarand ning lääne poole kaljune rannariba, mis umbes 10 km kaugusel läheb taas üle liivarannaks. Rethymnon pakub puhkusevõimalusi igale maitsele, linnas on arvukalt erineva tasemega hotelle, restotane, baare, taverne, ööklubisid ja kauplusi. Ööelu keeb sadama ümbruses, vanalinnas ja rannas. Linna peamisi vaatamisväärsusi on 17.sajandil ehitatud veneetsia kindlus oma kaunite vaadetega kogu linnale – pärliks on kahtlemata ajalooline, kitsaste tänavate ja huvitava arhitektuuriga vanalinn.

Panormo

Rethymnonist 22 km ida pool asuv väike kaluriküla on muutunud turistide seas aasta-aastalt üha populaarsemaks. Kohalikke elanike on vaid 400 ringis, kuid turistidele leidub hulgaliselt kauplusi, taverne, baare, kohvikuid ja restorane. Siin on kaunis liivarand, eraldatust eelistav puhkaja võib Panormo lähistelt leida ka väikeseid rannasoppe,kus nautida rahu ja vaikust.

RHODOS

Rhodos

Tänu külluslikule päikesepaistele, arvukatele randadele ja mõnusalt kreekapärasele atmosfäärile, on Rhodos Kreeka üks populaarsemaid puhkekeskusi. Saar on väike ja hea infrastruktuuriga, nii et turistile on mugavalt kättesaadavad kõik puhkamisvõimalused ja vaatamisväärsused. Loodus on lopsakas ja mitmekesine, alates liivarandadest kuni männimetsadega kaetud mäenõlvadeni.

Rhodosel saate nautida ka ehedat Kreekat, sest saare lõunaosa on turistide poolt veel „vallutamata” ja säilitanud oma traditsioonilise ilme – väiksed valged majad mäenõlvadel, külatavern plataanipuude varjus, kuhu kohalikud kogunevad uudiseid vahetama, oliivisalud ja võrratud vaated. Loomulikult käib Rhodosega kaasas lummav kreeka muusika, mõnusad veinid, maitsvad road ning lõbus suhtlemine.

Rhodos sobib kõigile: nii täiskasvanutele kui ka lastele, nii peredele kui ka üksikutele seiklejatele. Siin on mõnusaid randu, lahedaid laevasõite, vee- ja lõbustuspark, mitmeid muuseume. Sumedatel suveöödel kutsuvad päikeserammestust välja elama baarid ja klubid, mis on avatud kuni varaste hommikutundideni.

Rhodoselt leiavad ajaloohuvilised meeldejäävaid elamusi nii antiikkultuurist kui ka keskajast. Saarel on mitu kõlastamist väärt antiiklinna – Lindos, Kamiros, Ialysossos. Keskaega astute Johanniitide Ordu rajatud Rhodose kindlus-vanalinnas ning lääneranniku kõrgetel kaljudel asuvates Monolithose ja Kritinia kindlustes, mille varemetelt avanevad imelised vaateid türkiissinisele Egeuse merele.

Pealinn Rhodos on vaatamisväärsus omaette. Oma tänase näo sai linn tänu Johanniitide Ordu 200-aastasele valitsusajale 14.-16. saj. Nüüd võime imetleda kompaktset, tähelepanuväärselt hästi säilinud keskaegset kindluslinna, mis sumedatel suveõhtutel on täis inimesi, kes naudivad sealsete baaride ja restoranide melu ning romantilist keskaja atmosfääri.

KORFU

Korfu, ehk kreeka keeles Kerkira, on kõige põhjapoolsem Kreeka saar Joonia meres. Saare kordumatu maastiku moodustavad mäed ja tasandikud, üksildased lahed ja pikad supelrannad, kaasaegse ja iidse arhitektuuri mälestusmärgid. Korfut peetakse kõige rohelisemaks ja ilusamaks saareks, see on tänapäeval üks populaarsemaid Euroopa kuurorte, mis pakub professionaalset teenindust alates euroopalike eliitklubide tasemest kuni tagasihoidliku perepuhkuseni. Loodus on Korfu saarel luksuslik, siin on metsikud küpressi, akaatsia ja plaatanisalud. Soe meri, pehme kliima ja suurepärased supelrannad on teinud sellest paradiislikust nurgakesest paljude eurooplaste meelispuhkepaiga. Traditsioonilised pühad ja karnevalid, kuulsate artistide esinemised, kontserdid, showd, diskoteegid, baarid, tavernid, klubid, kasiinod, veepark, spordivõistlused, hulgaliselt meelelahutusi merel ja laevareisid on kõik puhkajate käsutuses. Erinevates värvitoonides päikeses sillerdav meri, kuldsed liivarannad, mõnusad abajad ja lahed, maalilised kalurikülad, külalislahke rahvas – kõik see kokku annab puhkusele Korfus erilise värvingu.

Kuurordid ja rannad

Barbati – siinne rand on pikk ja valge kiviklibune. Pakutakse erinevaid veespordivõimalusi, saadaval on päikesevarjud ja kummipaadid. Tegu on sinise lipu rannaga (vastab puhta ja hoolitsetud ranna standarditele). Kuurort on sobilik nii perekonnale kui ka neile inimestele, kes tahavad kombineerida oma puhkust nii rahu ja vaikuse kui ka soovi korral elavama atmosfääriga. Siin on mõned tavernid, supermarket ja suveniiripoed. Albaania rannik on lähedal, selge ilmaga on see nähtav. Rannas asub St Nikolase kirik.

Benitses – rannikuala on väga arenenud turismipiirkond. Hotellid, tavernid, restoranid ja ööklubid. Tihe taimestik ja kaunid rannad (sinise lipu rannad, s.t. vastavad puhta ja hoolitsetud ranna standarditele) on sellele rajoonile omased. Rannad on siin enamasti karedad kiviklibused ja vaid veidi pehmet liiva on merepiiril, ujumiseks on spetsiaalsed platvormid ja muulid. Laias valikus veespordivõimalusi, rentida saab ka mootorpaate. Tänapäevalgi on Benitseses võimalik näha rooma saunade varemeid, kus on kaunis mosaiikpõrand osaliselt säilinud.

Dassia – vaatamata kiviklibusele rannale on Dassiast viimaste aastate jooksul saanud üks kosmopoliitsemaid ja populaarsemaid puhkekohti turistide seas. Einestamiseks on palju erinevaid taverne, snäkk-baare, pizzarestorane ja muid suhteliselt soodsaid söögikohti. Rohkelt erinevaid veesportimisvõimalusi. Hotelle on igale maitsele alates apartementidest kuni tipptaseme hotellideni välja. Pikk, kuid kitsas kiviklibune rand (sinise lipu rand, s.t. vastab puhta ja hoolitsetud ranna standarditele) ühtib sujuvalt poolkaarekujulise lahega. Ujumisplatvormid.

Gouvia – Gouvia kuurort ulatub merest kuni rannikuteeni ning on laienenud kuni naabrusesoleva Kontokalini välja. Siin on kaunid rannad ja puhas merevesi (sinise lipu rand, s.t. vastav hoolitsetud ja puhta ranna standarditele). Kuurortis on hästiarenenud turismi infrastruktuur. Võimalus näha Veneetsia mereväebaasi (aastast 1778) varemeid. Gouvia pakub aktiivset ööelu, samas ka looduslikult kauneid paiku, kus saab rahu ja privaatsust nautida. Rannad on kitsad ja liiva-kiviklibusegused. Siin pakutaks laias valikus veespordivõimalusi ja paadireise. Gouvias leiab turist rohkelt baare, restorane ja kreeka taverne.

Ipsos – turistide poolt vägagi armastatud kuurort. Avara ja ilusa rannaga (sinise lipu rand, s.t. vastav puhta ja hoolitsetud ranna standarditele), kus pakutakse kõikvõimalikke veespordivõimalusi. Taamal olev Pantokratori mägi, mille nõlvad on kaetud lopsakate oliivisaludega, lisab puhkekohale veelgi enam sarmi. Siinne rand on pikk, kitsas, kiviklibune ja ühendatud imetillukese sadamaga. Lai valik kiirtoitlustuskohti, kohalikke taverne ja pubisid.

Kassiopi – populaarne kuurort, kus on restoranid, tavernid, oma väljak ja sadam. Paljud linna kitsad tänavad viivadki just randa. Kiviklibused rannad, mis on ujumiseks turvalised, piiravad sadamat mõlemalt poolt. Kuurort on rajatud antiikse asula kohale, mis Rooma perioodil õitses, just tänu oma geograafilise ja meretee strateegiliselt suurepärase asukoha tõttu. Muistsel ajal oli siin Zeusi pühamu. 14. sajandist pärineva lossi varemeid on võimalik mäel praegugi veel märgata. Söögikohti on siin igale maitsele ja rahakotile alates kohalikest tavernidest kuni uhkete restoranideni välja.

Kontokali – Korfu linnast 4 km kaugusel asuv kaunis kuurort, mis on populaarne ka oma jahisadama tõttu. Siin on lai valik restorane, taverne ja ka mõningaid baare. Selles kuurortis on rannad liiva-kiviklibusegused ja kuna siinne vesi on madal, siis sobilik ka lastele ujumiseks. Lisaks randadele on siin ka avalikke ujumisbasseine, mille kasutamine on tasuta. Kohalike restoranide tase on üldjuhul kõrge ning need pakuvad enamjaolt kala-ja mereande.

Messonghi – puhkekeskus, mis on Korfu linnast 22 km kaugusel. See on saare üks vanimaist kuurortitest. Pakub suurepärast lõõgastust ja kui Teil tekib soov aktiivse meelelahutuse järele, siis seda pakub naabrusesolev Moraitika kuurort. Rikkalik valik restorane, super-ja minimarketeid, pagariärisid ja baare. Kõik eelmainitu on vaid jalutuskäigu kaugusel, kuid samas piisavalt kaugel, et uni öösel häiritud ei saaks. Rand on pikk ja segu liivast ning kiviklibust. Pakub veespordivõimalusi.

Moraitika – mereäärne kuurort, mis paikneb Mesoggi jõe suudmes. Siin on 3. sajandist e.Kr. pärinev tilluke tempel, mis viitab paiga asustusele juba neoliitikumi perioodil. Rand on pikk ja liiva-kiviklibusegune. Pakub veespordivõimalusi. Laias valikus taverne ja kiirtoidukohti.

Paleokastritsa – tõenäoliselt kauneim koht tervel saarel, sest siin on vaated lausa hingematvalt kaunid ja seda ükskõik kuhu pilku pöörates. Siin on kokku neli lahte ja nendevaheline transport toimub takso-paatide abil. Jalutades mööda käänulist teed küla suunas on võimalik oma teel kohata laias valikus kaupluseid ning taverne. Vaatamata sellele, et diskoteekide valik on siin piiratud, siis folklooriõhtuid korraldavad pea kõik tavernid. Siinne Neitsi Maarja klooster rajati 1225.a., aga ehitis, mida tänapäeval näha on võimalik pärineb 18.-19. sajandist. Võimalus külastada muuseumit, kus on nii Bütsantsiaja kui ka post-Bütsantsiaja ikoone. Lahes olev pisike Kolovri saar on legendi kohaselt tegelikult piraadilaev, mille neitsi Maarja kiviks muutis, et kaitsta kloostrit ja kohalikke elanikke. Rand on peamiselt kiviklibune. Üliselge sinakas-rohekas merevesi on tavaliselt külm maa-aluste puhtavee voolude tõttu. Siinne merevesi on sügav ja väikelastele veemõnude nautimiseks raskendatud.

Perema – kuurort, mis asub Korfu linnast 5 km kaugusel lõuna suunas. Lennujaamale lähedalolev puhkekoht, mis on turistide hulgas populaarne. Tegu ei ole väga elava ja kiireloomulise kuurortiga. Mõned minimarketid ja restoranid, kus põnevamaks ööeluks tasuks siiski pealinna minna. Rannad on kiviklibused ja just siin avastas tuntud kirjanik Gerald Durrell Korfu veetaimestiku-loomastiku.

Sidari – saare põhjaosa arenenuim kuurort, kus loodus oleks justkui voolinud merest kõrguvatest liivakividest kanali – Armastuse kanal (Canal d` Amour). Suuremalt jaolt on rannaosad pikad ja kitsad, mis on kaetud kiviklibu-liivaseguga. Vesi on siin väga madal ja soe. Lisaks muudele veespordivõimalustele saab siin kanuuga sõita. Kuurortis on üle 40 taverni, mis kõik pakuvad erinevaid ja huvitavaid roogasid.