Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas.

Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.

Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid.

Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia.

Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid.

Kliima

Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui “Calabria Šveits”. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.

Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu.

SITSIILIA

Sitsiilia külgneb põhjas Türreeni merega, kirdes on ta Messina väinaga eraldatud Apenniini poolsaarest, idas külgneb Joonia merega, edelas on Sitsiilia väinaga (kunagine Aafrika meri) eraldatud Aafrikast.

Sitsiilia pindala on 25 662 km². Sellega on ta pindalalt maailma 45. ja Euroopa 7. saar.

Valdav osa saarest on mägine. Kõrgeim mäetipp, Etna vulkaan, on 3650 m kõrge, kõrgus muutub seoses vulkaanilise tegevusega. Sellega on Sitsiilia maailma kõrguselt 14. ja Euroopa kõrgeim saar.

Põhjarannik on mägine, kesk-, lõuna- ja kaguosas on madalamaid mägesid ja kõrgustikke. Sitsiilia on vulkaaniliselt aktiivses regioonis: tuntuim vulkaan Etna (3370 m), mis ei jää kuigi kaugele suuruselt teisest linnast Cataniast. Kustunud ei ole ka Aeolia saarestikus asuvad Stromboli ja Vulcano. Sitsiiliat katab neli mäestikku: põhjakaldal Messina väinast Torto jõeni kulgev Apenniinide jätk, nn Sitsiilia Apenniinid, lääneosas on teine mäestik, kolmas, nn “väävlikõrgendik”, jääb saare keskossa edelasse ning neljas on kagus Hyblea kõrgendik. Rannikutasandikud on väga viljakad.

Sitsiilia moodustab põhiosa Sitsiilia maakonnast, Sitsiilia ümber on mitu saart ja saarestikku: Lipari ehk Aeolia saared, Ustica, Egadi, Pantelleria saarestik ja Pelaagia.

Sitsiilia kaks suurimat linna on Palermo ja Catania.

Sitsiilia ametlik keel on itaalia keel. Kohalikud räägivad sitsiilia keelt, mis erineb itaalia keelest.

Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm.

Rimini

Rimini asub Aadria mere rannikul, kaunistades „Itaalia saapa säärt”, ja on Aadria Riviera peamiseks osaks, ulatudes mitmekümne kilomeetrini. Turismi seisukohalt on kuurordi asukoht peaaegu ideaalne: siit on lihtne sõita ühepäevastele ekskursioonidele Rooma (~350 km), Veneetsiasse (~200 km), Firenzesse (~210 km), Pisasse (~300 km) ja San Marinosse (~22 km), lahkudes merest ja liivarandadest vaid lühikeseks ajaks.

Turismi areng Riminis on samuti üsna pika ajalooga. 19. sajandi keskel avati siin esimene privilegeeritute supelrand, kus nautis meresuplust ja puhkust Euroopa koorekiht. Rannikule ehitati moodsad villad ja eramud. 1907. aastal avas Riminis uksed kuulus Grand Hotel, mille leiate ka meie hotellide nimistust. Oma ajaloo jooksul on Grand Hotel näinud palju kuulsusi, kuid eriline koht on nende hulgas itaalia reþissööril Fellinil, kes sündis selles linnas. Suure armastusega ja väga oskuslikult on ta oma fi lmides kasutanud selle hotelli kordumatut atmosfääri.

1960.–70. aastatel saab Riminist suur kuurortlinn – euroopalik puhkusepealinn. Täna on siin kokku sadakond ööklubi, palju restorane, pizzeriaid, baare, spordirajatisi, veeatraktsioone, kauplusi ja moodsaid butiike. Linnas on ka oma delfi naarium ja koguni 14 parki. Kõige suurem neist – 25. aprilli park lausa upub rohelusse, ühendades sadamat linna ajaloolise keskusega. Suvel keeb elu Riminis ööpäev läbi. Kohalikes poekestes on võimalik ðopata isegi öösel, ja lõbustusasutused on avatud hommikuni. On ju Rimini linn, mis kunagi ei maga!

Lido Di Jesolo

Lido di Jesolo on Veneetsia provintsi mereäärne kuurort. Kunagine roomlaste asula on viimaste aastakümnete jooksul arenenud üheks populaarseimaks Itaalia puhkerajooniks. Kohalik elanikkond on umbes 25000, kellest enamjaolt kõik on tegevad turismiäris. Statistika kohaselt külastab Jesolot igal aastal circa 400 000 turisti, et nautida siinset päikesepaistet ja Aadria mere veemõnusid.

Siinsed kuldkollased liivarannad ja laugelt sügavnev merevesi on ideaalne veemõnude nautimiseks. Kohalik rannapoliitika on igati päikesearmastajaid soosiv, sest majutusega kaasneb iga toa kohta kaks tasuta lamamistooli ja päikesevari. Igale hotellile on üldjuhul eraldatud oma osa rannast, seega ei tasu kohtade olemasolu pärast muretseda. Lido di Jesolo on kompaktne ja kuurordi rannikuäärega kulgeb paralleelselt puhkerajooni peatänav. Positiivne ongi just see, et eksimisvõimalused on siin praktiliselt olematud ja samas on rohkelt võimalusi selleks, kuidas oma päevad sisukalt ning huvitavalt täita. Peatänav on täispikitud erinevate söögikohtade ja baaridega, kohalike Piazzade ehk väljakute ümbruses on laias valikus öölokaale ja samas on romantiline Veneetsia kõigest 40-minutilise praamisõidu kaugusel. Kohalikku imemaitsvat kokakunsti saab nautida puhkerajooni pizzeriates ja kohvikutes, kus hinnad on igati taskukohased. Sisseostude-armastajaile on Jesolos laias valikus väikeseid tänavakaupluseid, gigantseid supermarketeid ja kohalik turg, kus valik on suur ja hindu seinast-seina.