Horvaatia
Horvaatia on maa, mille minevik ulatub aastatuhandete taha ja mille riikluse juured on iidsed ja sügavad. Kuulutades 1991. aastal välja iseseisvuse, alustas Horvaatia uut ajalooetappi. Euroopa rahvaste kultuurimõjutused on tingitud maa geograafilisest asendist. 4. saj eKr asutas Rooma impeerium sellele rannikule oma koloonia. Hiljem valitsesid maad Habsburgid, türklased ja ungarlased. Aastast 1945 kuni iseseisvuse väljakuulutamiseni aastal 1991 oli Horvaatia Jugoslaavia koosseisus.
Aadria mere rannikul asuvad Horvaatia linnad Dubrovnik ja Split kuuluvad maailma kultuuri- ning ajalooliste huviväärsuste kullafondi ja on UNESCO kaitse all. Horvaatia on üks ökoloogiliselt puhtamaid maid Euroopas. Kümme rahvusparki on kuulsad nii oma kütkestava looduse kui ka paljude taime- ja loomaliikide poolest. Aadria mere Horvaatia rannik laiub 1777 kilomeetril. Ranniku ääres on loendatud 1185 suurt ja väikest saart, kaljut ja rahu, mida uhuvad Aadria mere smaragdrohelised veed. 66 saart on asustatud. Iga saar on omapärane ja kordumatu. Looduse iluga on siin harmoonilises ühenduses kõik: võluvad linnakesed oma õdusate tänavatega, pühakojad ja kloostrid.Mereranniku pehme ja tervistav kliima sobib suurepäraselt puhkuse veetmiseks ja lõõgastumiseks. Päikest ja merd igatsev puhkaja, kultuuri- ja ajaloo valdkonnas teadmisi ihkav turist, lainelauasõitu ja allveeujumist harrastav sportlane ja isegi kirglik kalamees – igaüks leiab siin endale sobiva tegevuse. Ja gurmaanidel ei jätku jõudu keelduda Aadria mere andidest valmistatud toitudest ja kohalikest valge ja punase veini sortidest. Plitvice järvede rahvuspark 1979. aastal lülitati Plitvice järvede rahvuspark UNESCO maailmapärandi nimekirja. Metsaga kaetud kõrgete mägede vahel peidab end 16 suurt ja väikest kristallpuhta veega järve. Omavahel on nad ühendatud allikate, langevate kaskaadide ja koskedega. Veekogud hõlmavad pargis 217 hektarit ja metsad 22 308 hektarit. Siin võib kohata paljusid loomi ja näha haruldasi taimi. Järvede ilu lummab kõiki pargi külastajaid – nii neid, kes tutvuvad pargiga jalgsi, kui ka neid, kes sõidavad turismirongi või -laevukesega. Plitvice järvedele avaneb kõikjal kordumatult ilus vaade.
Rijeka
Rijeka on kõige suurem sadam ja üks suurematest linnadest, kus on huvitava arhitektuuriga vanalinn. Oma atmosfäärilt on see väga sarnane Veneetsiaga, sest ka siin korraldatakse suurejoonelisi ja kirevaid karnevale, mis kestavad kümme päeva. Iga aastaga muutuvad Rijeka karnevalid üha populaarsemaks. Keskaegne Trsati kindlusloss oli kunagi tähtis sõjaline objekt, aga tänapäeval on see Rijeka elanike ja turistide meelisjalutuskoht. Lossi kivimüüridelt avaneb kütkestav vaade linnale ja Kvarneri lahele. Isegi palavatel suvepäevadel on õhk lossikünkal värske ja jahe. Siin korraldatakse meelelahutus- ja kultuuriüritusi, kunstnikud müüvad oma pilte ja mitmesuguseid suveniire. Trsati lähistel künkajalami juures asub Püha Neitsi Maarja kirik, frantsiskaanide klooster ja Püha Georgi kirik.
Krk
Horvaatia kõige suurem saar Aadria meres on Krk, mis on kuulus oma looduse ilu, pehme kliima ja tuhandeaastase ajaloo poolest. Laiali puistatud abajad lisavad vaheldusrikkust saare rannikupilti. Kalapüük on siin õitsval järjel, sest Aadria meri on rikas kalade, krevettide, krabide ja teiste mereloomade poolest. Saare kõige suurem linn on Krk. Vanalinn, katedraal ja linnamüüride varemed – see kõik tähendab tutvumist ainult väikese osaga Horvaatia rikkalikust ajaloost. Košljuni väikesaarel saab käia frantsiskaanide kloostris ja muuseumis. Rikkalike traditsioonidega asulas saab mõnu tunda kohalike veinimeistrite toodangu degusteerimisest.